Shrek 1 ja Shrek 2, nagu 2 tilka vett

'I stepped outside. Father was standing in the corridor. He held up his right hand and spread his fingers out in a fan. I held up my left hand and spread my fingers out in a fan and we made our fingers and thumbs touch each other. We do this because sometimes Father wants to give me a hug, but I do not like hugging people, so we do this instead, and it means that he loves me.'

See katkend pärineb minu praegusest öökapiraamatust “The Curious Incident of the Dog in the Night-time” by Mark Haddon. See on raamat noormehest, kel on Aspergeri sündroom ning kes hakkab uurima oma naabri koera surma. Hmm, ma oleksin kindel pretendent aasta igavaimale raamatututvustuse auhinnale :p Kui ma siin Prestonis veel Erasmusena olin, oli too raamat mul 2 aines soovitatud lektüüri nimekirjas, aga tollal ma seda ei lugenud. Üleeile juhtusin Blackwell’s-i (raamatupood ülikooli raamatukogu kõrval) ning muude raamatute hulgas leidsin sellesama. Silma jäi veel siuke raamat nagu „Tescopol”, mis peaks rääkima sellise Uk supermarketiketi nagu Tesco laastavast mõjust väikepoodnikele ja farmeritele. Ja nagu sellest veel vähe oleks, on Tescol vist isegi mingid suuremat sorti maailmavallutusplaanid India ja USA turgudele sisenemise näol. Ise ma seal poodlemas (ehee, ma tahan ka moodne olla ja uudissõnu kasutada) käinud pole, põhjus vist pigem selles, et lähim Tesco asub Leylandis, mis on Prestonist 10 miili eemal. Näinud seda olen ja peab ütlema, et meenutab teine hiiglaslikku monstrumit, mis kollitab naiivseid ostjaid 24/7. Aga noh, egas siis Asda või Morrison (ka suured supermarketiketid) paremad pole, suht samad. Ehkki kuskilt ma lugesin, et kas Morrison polnud eelmine aasta kahjumis..ning võttes arvesse mingisugust tarbimisvastaste teooriat a la, et kuna Coca Cola oli eelmisel (või üleelmisel) aastal kahjumis, siis on täitsa normaalne Coca toodangut juua, aga kuna Pepsi oli kasumis, siis Pepsit ei tuleks juua (nunuh), siis teeb Maarja meelevaldse järelduse, et tegelikult on Morrisonist ostmine igati ok. Mhmh. Aga meie pere ostab hoopis Aldi’st (1 veits pisem kauplustekett), niiet meie südametunnistus on puhas, eksole :p

Raamatupoest leidsin veel siukse pisikese raamatu teemal, kuidas paremini teha recyclingut. Oijah, teinekord tuleb tahtmine siin hüüda „Krt, miks siin küll kompostihunnikut pole? Ja need tasuta kilekotid?? Ja veel propageeritakse, et 'reuse your plastic bag' ja kui ma siis poes ütlen kassiirile, et tänan, aga ma ei soovi kilekotti, siis vaadatakse sind nagu kuutõbist (näide põhineb Co-op’i kogemusel) (co-op on siis meie mõistes nagu nurgapoodide võrgustik, põhimõttel, et nad on kogukonnale lähedal ja et ostja teab poemüüjat jne). Ja siis veel see free—range värk, et free-range mune munevad kanad, kes pole kinni väikestes puurides, et free-range tomatid on paremates tingimustes kasvatatud jne. Ähh, mingu need ka...ma tahaks koduaia kasvuhoone tomateid hoopis :)

Nägin reklaami, kus esines Wayne Rooney (1 väga kuulus jalgpallur) vend, reklaam ise oli selline lihtne, ta seisis seal lihtsalt oma tavaliste riietega ja ütles, et ‚Hi, my name’s Graham, i’m Wayne Rooney’s brother and i say that blabla shop is a bargain’ vms. Ehh, kusjuures vend oli täpselt sama nägu ka veel, Shrek 1 ja Shrek 2, ihii. A tegelt ju suht hea idee, et muidu kuulsale vennale peaks ei tea palju raha reklaamis esinemise eest lauale laduma ja siis veel see samastumise moment tarbijal, et vat, näe, isegi kuulsuse vend kiidab seda odavate hindadega poodi, tore, lähen teinekord veel sinna. Ja ühest teisest reklaamist jäi meelde Depeche Mode’i „I just can’t get enough” uusversioon, sellise prantsuse ansambli nagu Nouvelle Vague’i esituses. Mahe ja mõnus. Tore on teada, vahel tekitavad reklaamid ka siiralt positiivseid emotsioone :)