Marta, Marge, Maria ja teised

Maarja (M): my name's Maarja.
Somebody (S): Mardzha?
M: ehm, no, it's M-a-a-r-j-a
S: Madza?
M: not quite like that, r is pronounced like Scottish r, like rrr and j isn't like dzhei, it's j(ott)
S: so it's like Maarrjä??
M: Yes!!!!!!!! (tähenärija minu sees: lootusetu :p )

Eelnev on tavaline näide sellest, kuidas Maarja oma nime mõnele selle maa asukale selgeks üritab teha. On neid, kes esimese korraga ütlevad õigesti ja on neid, kes jäävadki Madzha juurde..no ja oma pikast perekonnanimest ma pigem ei hakka rääkimagi (Omg, does it have any ending at all? naljatatakse teinekord, kui ma oma 9 tähelist nimekombinatsiooni neile täht-tähelt hääldan. Ehee. Tricky, i know) Ehh, aga niipalju olen neile vastu tulnud, et enam ei ütle perekonnanimes -ää-, vaid -aa-. Ka CV-s muutsin selle ära ja igasugustes application formides ka ei kasuta neid täpitähtesid. Pealegi, mul on tunne, et see on veidike nagu integreerumine ka, või noh, sulandumine ingliskeelsesse keele- ja kultuuriruumi (ehh jahh, ei, ma ei mõelnud mitte seda usa ingliskeelset massikultuuriruumi, mida Eesti ja muu maailma üldsus paljuski arvab teadvat, vaid ikka seda, mis siin on, et chips pole krõpsud, et custard is originally from Lancashire, et people from North-West might not understand the language that people from North-East speak and vice versa, etc, etc, etc ja et mitte mingil juhul ei saa shotlasi, ueilslasi ja põhja-iirlasi ühte patta panna inglastega, mida paljud kodueestlased tegama kipuvad) Ja neid samme sulandumise poole peaksin astuma, kui tahan, et mind siin ikka aktsepteeritaks mitte ei peetaks 'another Eastern European who speaks poor English (olgugi, et ma ise arvan oma Englishi olevat täitsa ok)' (ehkki teinekord üldse ei taha, sest see sulandumine ja kokkupuutumine võib kohati olla nii võõrastav).

Et siis minu nime juurde tagasi ja miks ma tahan, et ka britid mu nime võimalikult originaalilähedaselt hääldaksid. Sest ma ei taha olla mingi Mary või Maria või Marge või Marta (nt ühe kirja päises oli mu nimi õigesti kirjutatud, siis keskel oli see muutunud Marjaks ning lõpus Martaks. Et heal lapsel mitu nime, jah). Ja pealegi, inimese nimi on ju lähedaselt seotud tema minaga. Mis Marta? Mis on minul ühist Martaga? Ema rääkis kunagi, et nad isaga valisid 3 nime vahel, mida mulle nimeks panna: Mari, Maria ja Maarja. Et kuna esimene oli nende meelest liiga tavaline, teine tundus nats uhke olevat, siis pandigi Maarja. Ja mina olen selle nimega 22 täitsa toredat aastat elanud. Ja kui mulle oleks nimeks pandud Marta (või Maria või Mari), siis tunneksin arvatavasti sama suurt võõristust Maarjaks nimetamise pärast.

Varsti, varsti saan tööle minna :) susi teid söögu, va lugematud ja mahukad application formid, mille täitmisel ma juba vana kala olen :p