Eile enrollisin end ühele kursusele kohalikus kolledzhis. Mõeldud on see üle 21-aastastele, kord nädalas toimub auditoorne õppetöö ning teise korra nädalas tuleb käia vabatahtlikuna kusagil lasteasutuses. Certificate in Children’s Care, Learning & Development on kursuse nimi ja kestab see septembrist veebruari lõpuni. Ehkki mul on suht karvane tunne, et palju asju, mida selle kursuse raames õpetama hakatakse, ma juba tean (pedas sain arengupsühholoogiat). Sellegipoolest on mul plaan end selle abil siinse tööturu jaoks atraktiivsemaks muuta, sest, ohjah, BA in SW from Estonia pole vihmases Albionis piisavalt valiidne. Nuja kui baka pole aktsepteeritav, siis magistriga on sama lugu. Augustis saadan kindlasti kooli akadeemilise puhkuse pikenduse taotluse, ehkki mul on tunne, et samahästi võiks selle saatmata jätta, kuna tõenäosus, et veebruaris õpinguid jätkan, on üpris piiisike...Mis ei tähenda seda, et jätan need katki kerge südamega..samas, äkkiikkakuidagisaab..ja praktilise poole pealt-kes teab, äkki olen tagasi mitte 10, 20, 30 aasta, vaid paari-kolme pärast...
Enne enrollimist pidin tegema inglise keele taseme testi, mis koosnes kirjutamisest ja lünktekstide täitmisest. Tulemuseks L2, mis oli paremuselt teine tase. Ei olnud raske, aga arvestades seda, et olen vägagi aeglane kirjutaja (ka eesti keeles), siis olen rahul. Suht naljakas, et ma sain parema tulemuse kui minuga samas ruumis seda testi sooritanud valge britt, faa-faa :p Although, taking into consideration the snobbish side of me, välimuse ja kõnekeele järgi kuulus ta rohkem ühiskonna sellesse kihti, kus elatakse abirahast ning kus düsleksik/düsgraafik olemine on pigem uhkuseasi, nii et väga suureks hõiskamiseks pole põhjust.
Järgmise kuu rotas on 2 pärastlõunast vahetust, kõik ülejäänud hommikused. Njaa, 5:50 ülestõusmised, siit ma tulen ;)
Friday 29 June 2007
Wednesday 20 June 2007
Tuuleke, palun tee suurele tuulele tuul alla
Pühapal käisime Morecambe’s. Mere ääres. Alguses polnud ilm küll ilus, aga sellegipoolest oli nii mõnus meretuulel omi juukseid sasida ja hingamisteedel soolasemat õhku tunda lasta. Korjasime looduslikku haakrikku (merekarbid, ilusad ja osad täitsa pirakad, mäherdusi Eestimaa randadest juba naljalt ei leia :p). Mina suure entusiasmiga korjasin oma parkataskud ja lisaks ka vasema pihu täis, enamuse sellest ajast tagumik õnnistatult taeva poole naeratamas. Nüüd nad lebavad elutoas kapi peal, ajaleht all. Pesin nad puhtaks, aga nüüd tunduvad hoopis tuhmimad olevat. Huvitav, kas neid oleks tulnud soolase veega pesta... Idee on osad neist vannituppa panna, kollaazhina arvatavasti. Ahjah, otsustasime, et Morecambe läheme teinekordki. On teine väiksem ja rahulikum kui Blackpool ja Southport.
Täna arsti juures käies sain teada, et mul on miskine ekseem. Pidi olema krooniline (nähh). Omast kogemusest võin öelda, et nahk punetab ja sügeleb (oi kuidas veel) peaaegu et üle terve keha. Ja nagu vana paha, ei taha öösiti ka asu anda. Praeguseks on asi juba palju parem. Minu puhul pole vist põhjuseks allergia, vaid stress (heh, mul on nagu palju stressisemaid perioode olnud). Igatahes, olen tähele pannud, et alates eelmisest sügisest pole ma nagu üldse see terve-kui-purikas-kes-kunagi-tihtipeale-ei-puudunud-aasta-vältel-ühtegi-koolipäeva. Ei tasu ikka kõike nii iseenesestmõistetavalt võtta.
Kahjuks linki ei leidnud, aga mul võttis küll järgnev suu muigele - eelmise laupäeva The Times’i meelelahutusrubriigi jutumulli pildil on Inglise jalkameeskond Eesti-Inglise matshi alguses ootamas hümnide mängimist. Dialoog ise siuke:
Owen: „What do we know about them?”
Beckham: „ I think Northern Estonia submitted to Swedish control in 1561 during the Livonian War.”
Päikest UK-sse ja ehk natsa rohkem vihmaveekest Eestisse, et loodus täitsa ära ei kõrbeks :)
Täna arsti juures käies sain teada, et mul on miskine ekseem. Pidi olema krooniline (nähh). Omast kogemusest võin öelda, et nahk punetab ja sügeleb (oi kuidas veel) peaaegu et üle terve keha. Ja nagu vana paha, ei taha öösiti ka asu anda. Praeguseks on asi juba palju parem. Minu puhul pole vist põhjuseks allergia, vaid stress (heh, mul on nagu palju stressisemaid perioode olnud). Igatahes, olen tähele pannud, et alates eelmisest sügisest pole ma nagu üldse see terve-kui-purikas-kes-kunagi-tihtipeale-ei-puudunud-aasta-vältel-ühtegi-koolipäeva. Ei tasu ikka kõike nii iseenesestmõistetavalt võtta.
Kahjuks linki ei leidnud, aga mul võttis küll järgnev suu muigele - eelmise laupäeva The Times’i meelelahutusrubriigi jutumulli pildil on Inglise jalkameeskond Eesti-Inglise matshi alguses ootamas hümnide mängimist. Dialoog ise siuke:
Owen: „What do we know about them?”
Beckham: „ I think Northern Estonia submitted to Swedish control in 1561 during the Livonian War.”
Päikest UK-sse ja ehk natsa rohkem vihmaveekest Eestisse, et loodus täitsa ära ei kõrbeks :)
Friday 15 June 2007
It's me again
Juhtusin eile „Britain’s Got Talent” poolfinaali nägema. Carphone Warehouse’s töötav ooperilaulja oli väga hea, aga mulle meeldis ikka see tädi, kes poolpaljalt Madonna „Vogue” järgi tantsis ja publiku boo’tama pani. Long live, British eccentrics :D Telekast veel- ma olin pea terve aprilli ja mai EastEnders’i pidev jälgija. Täitsa naljakas, sest ma ise kipun seebikavaatajaid teatava eelarvamusega vaatama. Samas, ma arvan, et pea poole sajandivanused seebikad nagu EastEnders ja Coronation Street on, et neil on mingil määral olemas mingigi hmm..sisuline kvaliteet (kui seebika kohta seda sõna kasutada) võrreldes suvalise Ladina-Ameerika 300- osalise seebikaga (jajah, vat kus leiab ikka vabandusi, eksole :p) Nüüd, kui 2. nädalat pärastlõunases vahetuses töötan, ma EastEndersit näinud pole ning kui enne arvasin, et hakkan vaatama selle hilisõhtuseid korduseid, siis, oh imede imet, ma polegi seda teinud. Ei tunne nagu vajadust. Hehe. Ju see oli mingi vahepealne almost being a housewife etapp vms.
Kui nüüd perenaisetamisest rääkida, siis Eestis käies ütles mu vanaema mulle, et minus poleks nagu üldse seda perenaise alget. Et ma ei pane köögis toimetades pisiasju tähele, ahjah, ja peamine, ma olen liiga isekas. Et perenaine peab mõtlema kõigepealt teistele pereliikmetele ja viimaks endale. No olgu. Ma olen siinoldud 3,5 kuuga püüdnud seda natsa parandada. Teen Neil’ile hommikuti lõunavõileivad kaasa. Teen talle hommikusööki, mis sest, et võiksin ise voodis olla, sest tema tööpäev hakkab 7 am, mul aga 2 pm. Varem tegin õhtusöögi selleks ajaks valmis, mil Neil töölt koju jõudis. Nüüd on küll sellega veits probleeme, ehkki olen püüdnud teha toite, mida ta saaks koju tulles soojendada. Ja suurimaks edasiminekuks on triiksärkide triikimine. Sest mulle pole kunagi triikimine meeldinud. Vot. Ruumi arenemiseks on veel ja veel, aga no vähemalt pole ma enam ’no olgu, korra nädalas võib ju omletti/herkulaputru teha’ suhtumisega :p
Eestiskäigust- see oli jubelühike. Käisin ikka saares ka ära (mis sest, et ma sain seal viibida vähem kui 24h). Samas pean mainima, et kojuminek oli paras logistiline katsumus. 3.30 am Prestonist 11.30 pm Kuressaarde. Riias pidin 4 h ootama Tlna bussi (tervitused Riia bussijaama ooteplatvormide juures tsheburekke ja õlipirukaid müüvale tädikesele ja eriti suurt usaldust äratanud mustlasnoormehele, kelle käest külmad eestlased ei tahtnud kaelaketti osta ;)) ja kui sellega pärast 6 Pärnu jõudsin, et siis 18.30 Tartu-Pärnu-Kuressaare marsa peale minna, siis pidin veel 2 h ootama, kuna marsa oli juba täis (elagu suve algus ja tore piletisüsteem, mistõttu Pärnust ei saa pileteid saarde osta, eksole) vähemasti sain pärast kojujõudmist saunalaval olla, mis sest, et seal jahedavõitu oli (no tõesti, isegi minu jaoks on 60 kraadi vähevõitu :p) Kui ma vennaga Tlna järgmisel päeval läksin, oli me esimene visiit Kullerkupu Maximasse, et vanaemale külakosti viia. Hehe, päris sürr kogemus üle pika aja. Vana hea Maxima ;) Päälinnas olles sain kokku L-i, K ja E-ga. Nii tore oli neid näha. Ja rääkida. Niiviisi, et ei pea muretsema, kas teine inimene mõistab su jutu konteksti või mitte. Ehkki... Kui ma pidevalt Euroopas komandeerivale K-le ütlesin, et puhkuse veedaksin ma nt Hispaania asemel Eestis, tegi ta selle peale suured silmad. Samas 3 kontinendil elanud E oleks sellest kindlasti aru saanud. Tema jutust kõlas läbi, et Eesti on ikkagi Kodu. :) Muide, kui me E-ga Tammsaare kuju juures istusime ja jäätist sõime (oijummel, ma sõin niiiii palju jätsi Eestis olles, aga no siin juba siukest ei saa ka ju:) tuli me juurde noormees, kes küsis, et ega me väikest intervjuud anda ei tahaks. R2 mingisuguse väitlussaate tarbeks. Teemaks võistlustants, heh. Kuna E rääkida ei soovinud, siis avaldasin mina oma professionaalset arvamust :p My 15 mins of anonymous fame :D Praegust kahetsen, et ma R-i ja E-ga ei kohtunud, sest neil seisab ees väga oluline päev sel suvel, millel ma nüüd kahjuks osaleda ei saa. Aga mul on plaan neile midagi mälestuseks saata, sth borrowed and sth blue või kuda see käiski ;)
Mo mammaan ütles hiljuti, et ta puhkab augustis. Ja et tal on väike idee mo sösaraga mind vaatama tulla :) see on küll ideestaadiumisimepisikevõimalus, aga ma oleks vääga önnes kui nad siia tuleks.
ps. olen vahepeal miskine 8 korda kirjutada üritanud, seekordne jõuab lõpuks Word'ist ka blogisse. Pseudoblogijale iseloomulik omadus vististi :p
Kui nüüd perenaisetamisest rääkida, siis Eestis käies ütles mu vanaema mulle, et minus poleks nagu üldse seda perenaise alget. Et ma ei pane köögis toimetades pisiasju tähele, ahjah, ja peamine, ma olen liiga isekas. Et perenaine peab mõtlema kõigepealt teistele pereliikmetele ja viimaks endale. No olgu. Ma olen siinoldud 3,5 kuuga püüdnud seda natsa parandada. Teen Neil’ile hommikuti lõunavõileivad kaasa. Teen talle hommikusööki, mis sest, et võiksin ise voodis olla, sest tema tööpäev hakkab 7 am, mul aga 2 pm. Varem tegin õhtusöögi selleks ajaks valmis, mil Neil töölt koju jõudis. Nüüd on küll sellega veits probleeme, ehkki olen püüdnud teha toite, mida ta saaks koju tulles soojendada. Ja suurimaks edasiminekuks on triiksärkide triikimine. Sest mulle pole kunagi triikimine meeldinud. Vot. Ruumi arenemiseks on veel ja veel, aga no vähemalt pole ma enam ’no olgu, korra nädalas võib ju omletti/herkulaputru teha’ suhtumisega :p
Eestiskäigust- see oli jubelühike. Käisin ikka saares ka ära (mis sest, et ma sain seal viibida vähem kui 24h). Samas pean mainima, et kojuminek oli paras logistiline katsumus. 3.30 am Prestonist 11.30 pm Kuressaarde. Riias pidin 4 h ootama Tlna bussi (tervitused Riia bussijaama ooteplatvormide juures tsheburekke ja õlipirukaid müüvale tädikesele ja eriti suurt usaldust äratanud mustlasnoormehele, kelle käest külmad eestlased ei tahtnud kaelaketti osta ;)) ja kui sellega pärast 6 Pärnu jõudsin, et siis 18.30 Tartu-Pärnu-Kuressaare marsa peale minna, siis pidin veel 2 h ootama, kuna marsa oli juba täis (elagu suve algus ja tore piletisüsteem, mistõttu Pärnust ei saa pileteid saarde osta, eksole) vähemasti sain pärast kojujõudmist saunalaval olla, mis sest, et seal jahedavõitu oli (no tõesti, isegi minu jaoks on 60 kraadi vähevõitu :p) Kui ma vennaga Tlna järgmisel päeval läksin, oli me esimene visiit Kullerkupu Maximasse, et vanaemale külakosti viia. Hehe, päris sürr kogemus üle pika aja. Vana hea Maxima ;) Päälinnas olles sain kokku L-i, K ja E-ga. Nii tore oli neid näha. Ja rääkida. Niiviisi, et ei pea muretsema, kas teine inimene mõistab su jutu konteksti või mitte. Ehkki... Kui ma pidevalt Euroopas komandeerivale K-le ütlesin, et puhkuse veedaksin ma nt Hispaania asemel Eestis, tegi ta selle peale suured silmad. Samas 3 kontinendil elanud E oleks sellest kindlasti aru saanud. Tema jutust kõlas läbi, et Eesti on ikkagi Kodu. :) Muide, kui me E-ga Tammsaare kuju juures istusime ja jäätist sõime (oijummel, ma sõin niiiii palju jätsi Eestis olles, aga no siin juba siukest ei saa ka ju:) tuli me juurde noormees, kes küsis, et ega me väikest intervjuud anda ei tahaks. R2 mingisuguse väitlussaate tarbeks. Teemaks võistlustants, heh. Kuna E rääkida ei soovinud, siis avaldasin mina oma professionaalset arvamust :p My 15 mins of anonymous fame :D Praegust kahetsen, et ma R-i ja E-ga ei kohtunud, sest neil seisab ees väga oluline päev sel suvel, millel ma nüüd kahjuks osaleda ei saa. Aga mul on plaan neile midagi mälestuseks saata, sth borrowed and sth blue või kuda see käiski ;)
Mo mammaan ütles hiljuti, et ta puhkab augustis. Ja et tal on väike idee mo sösaraga mind vaatama tulla :) see on küll ideestaadiumisimepisikevõimalus, aga ma oleks vääga önnes kui nad siia tuleks.
ps. olen vahepeal miskine 8 korda kirjutada üritanud, seekordne jõuab lõpuks Word'ist ka blogisse. Pseudoblogijale iseloomulik omadus vististi :p
Subscribe to:
Posts (Atom)